Milline on kiiruskaamerate efekt?

Alates 2010. aasta maikuust on Tallinn-Tartu maanteel käigus kiiruskaamerad, mille eesmärk on kihutajate ohjeldamine. Ühe hiljutise projekti käigus avanes mul võimalus küsida endalt, millist efekti kiiruskaamerad annavad. Sellele küsimusele vastamiseks võtsin ette järgmised sammud:

1. Tõmbasin Ametlike Teadaannete portaalist alla kõik sinna üles pandud kiirustrahvide teatised ajavahemikul 10.05.2010 (st päevast, mil kaamerad tööle rakendati) kuni 28.09.2010 (sest teatiste jõudmine Ametlike Teadaannete portaali võtab umbes kuu).
2. Sorteerisin välja unikaalsed kirjed (sest sageli saab üks inimene trahvi mitme kaamera all järjest).
3. Joonistasin kumulatiivse diagrammi, kust on näha, palju teatisi antud päevaks üles riputatud oli.

Tulemus tuli niisugune, nagu näha juuresoleval pildil.

Enne selle graafiku oma silmaga nägemist ootasin, et ta peaks ajapikku allapoole kaarduma, aga tema ei teinud seda mitte. (Statistikahuvilistele: lineaarfunktsiooniga lähendamisel arvutatud korrelatsioonikordaja ruut on peaaegu 1, mis tähendab, et sõltuvuse lineaarsus on praktiliselt perfektne.)

Sellele lineaarsusele on mitu võimalikku seletust.

1. Mingil põhjusel jõuab Ametlikesse Teadaannetesse enamvähem konstantne arv teatisi (kuigi kaine mõistuse järgi peaks neid sinna jõudma proportsionaalne osa).
2. Kogu kiiruskaamerate efekt saabus nende paigaldamise hetkel ja need, kes kihutasid maikuus, jäävadki seda tegema ning kiiruskaameratest pole kasu liikulskultuuri edasisel parandamisel.

Ootame-vaatame, kui Maanteeamet järgmise satsi kaameraid üles saab, ja analüüsime siis uuesti.

Kas inimene peab ise oma turvalisuse eest seisma?

Füüsilises maailmas on ise enda turvalisuse eest seismine norm, mida meile juba koolis selgeks tehakse. "Ära hulgu öösiti kahtlastel tänavatel. Vaata sõiduteed ületades paremale ja vasakule. Kasuta kondoomi."

Digiruumi sukeldudes aga ei peaks Andmekaitse inspektsiooni peadirektori hinnangul inimene ise oma turvalisusest enam ei ööd ega mütsi jagama: "Andmekaitse inspektsiooni ... peadirektori Viljar Peebu sõnul ei tohi E-tervise Sihtasutus kohustada inimest ise enda jaoks turvameetmeid looma."

Link Eesti Päevalehe artiklile: E-tervise portaalis on turvaauk.

Niisiis tuleb jälle kord tõdeda, et e-lahenduste areng on inimevolutsiooni jaoks natuke liiga kiiresti käinud. Kas me tõesti ootame nii kaua, kuni evolutsioonilised mehhanismid läbi loodusliku valiku ja nõrgemate hukkumise meid digieluks paremini vormivad, või kasutame ikkagi juba enne oma aju?

Kas arvuti on olemuslikult kuri?

Ei. Arvuti on ainult hunnik traati ja plastikut.

Ka inimene on ainult paar ämbritäit biokeemiat ega ole olemuslikult kuri. Aga kui ta metsa viia ja tema arengut mitte kuidagi juhtida, läheb inimene kurjaks.

Mulle tundub järjest rohkem, et me oleme maganud maha selle hetke, kui hunnikust traadist ja plastikust on saanud midagi rohkemat, mille arengut oleks tulnud väga varases staadiumis hoopis teistmoodi juhtima hakata, muidu muutub ta olemuslikult kurjaks ning hakkab inimesi väga halvasti mõjutama.

Arvutisõltlastest noored langevad kergesti masendusse.