Milline on kiiruskaamerate efekt?

Alates 2010. aasta maikuust on Tallinn-Tartu maanteel käigus kiiruskaamerad, mille eesmärk on kihutajate ohjeldamine. Ühe hiljutise projekti käigus avanes mul võimalus küsida endalt, millist efekti kiiruskaamerad annavad. Sellele küsimusele vastamiseks võtsin ette järgmised sammud:

1. Tõmbasin Ametlike Teadaannete portaalist alla kõik sinna üles pandud kiirustrahvide teatised ajavahemikul 10.05.2010 (st päevast, mil kaamerad tööle rakendati) kuni 28.09.2010 (sest teatiste jõudmine Ametlike Teadaannete portaali võtab umbes kuu).
2. Sorteerisin välja unikaalsed kirjed (sest sageli saab üks inimene trahvi mitme kaamera all järjest).
3. Joonistasin kumulatiivse diagrammi, kust on näha, palju teatisi antud päevaks üles riputatud oli.

Tulemus tuli niisugune, nagu näha juuresoleval pildil.

Enne selle graafiku oma silmaga nägemist ootasin, et ta peaks ajapikku allapoole kaarduma, aga tema ei teinud seda mitte. (Statistikahuvilistele: lineaarfunktsiooniga lähendamisel arvutatud korrelatsioonikordaja ruut on peaaegu 1, mis tähendab, et sõltuvuse lineaarsus on praktiliselt perfektne.)

Sellele lineaarsusele on mitu võimalikku seletust.

1. Mingil põhjusel jõuab Ametlikesse Teadaannetesse enamvähem konstantne arv teatisi (kuigi kaine mõistuse järgi peaks neid sinna jõudma proportsionaalne osa).
2. Kogu kiiruskaamerate efekt saabus nende paigaldamise hetkel ja need, kes kihutasid maikuus, jäävadki seda tegema ning kiiruskaameratest pole kasu liikulskultuuri edasisel parandamisel.

Ootame-vaatame, kui Maanteeamet järgmise satsi kaameraid üles saab, ja analüüsime siis uuesti.